Seltsi ajalugu

19. aprill 2001 toimus Karepa raamatukogus esimene koosolek, kus arutati kohaliku kultuurielu olukorda, 60-70ndatel tegutsenud rahvamaja ringide kokkutuleku korraldamist (sai teoks esimese kodukandipäevana 30. juuni 01) ja asutati Raamatusõprade ring kokkutulemisega 1x kuus.

Ega esialgu suuremat plaani olnudki kui üks pidu. See aga kukkus nii hästi välja ja tagasiside oli väga hea, nii et mõtlesime teha veel ühe, suve lõpu tähistamiseks. Peale seda hakkasid juba inimesed küsima, kas me veel midagi teeme. Ja nii see lumepall veerema läks. Inimesed tulid hästi kaasa ning toetus ja huvi oli suur. Esialgu toimus kõik raamatukogu kaudu ja raamatukogus, sest mujale minna ju polnud. Ajapikku jäi üritustest üht-teist järele ja kogu ühistegemise vara oli hoiul kilekotis raamatukogu laua all.

Nn ”metsikult” tegutsetud kahe aasta jooksul panime alused meie traditsioonilistele üritustele: kodukandipäeva, suvelõpu pidude, mardi-kadripäeva, vabariigi aastapäeva, naistepäeva, emadepäeva jt tähtpäevade tähistamistele.

Mittetulundusühingu Karepa Selts asutamiskoosolek toimus 15. veebruaril (21 asutajaliiget) ja registreeriti 24. märtsil 2003 endise Raamatusõprade ringi õigusjärglasena.

14. oktoobril 2003 esitas selts vallale taotluse rahvamaja endale saamiseks. Vastav otsus tehti   Vihula Vallavolikogu poolt 10. detsembril 2003.

Nüüd oli esimene mure, kuidas maja vettpidavaks saada, sest harjalauad puudusid ja saali uste alt võisid kassid vabalt sisse-välja käia. Fassaadi seintes polnud muud kui voodrilauad ja sisemine plaat, teise korruse põrand vajas hädasti toestamist. Kodukandipäevadeks ja suvelõpu pidude tarvis sai maja kõvasti maskeeritud lillede, okste ja kalavõrkudega. Kõige kasutamiskõlblikum koht oli maja teine korrus, kus varem olid raamatukogu ruumid. Sinna me ennast sisse seadsimegi.

Maja oli tühjalt seistud aastate jooksul väga lagunenud. 2003 tehti 3 talgupäeva maja ümbruse ja ruumide koristamiseks, pandi uued harjalauad, remonditi fassaad ja pandi uus välisuks, pesti katust ja ehitati teisele korrusele kamin. Remonti toetas Vihula vald 25 510 krooniga.

Samal aastal osalesime juba ka V Maapäeva korraldamises ja rahvamajas toimus simman.

Külakoosolekute käigus valmis Karepa piirkonna külade arengukava. Piirkonda kuulub 9 küla: Toolse, Karepa, Tidriku, Rutja, Eisma, Andiküla, Kiva, Vainupea, Pajuveski.

Tegutsetud aastate jooksul on tehtud palju projekte. Kõige suuremaks sooviks oli saada korda maja. Selle nimel olid inimesed valmis panustama tasuta tööd ja vaba aega. Ehitusprojekti omaosaluse katteks annetati isiklikku metsa ja raha (üle 80 tuhande kr). Ühine eesmärk liitis ja innustas piirkonna elanikke. Ürituste ettevalmistamise, koristamiste, talgute jm tööde käigus on tehtud lugematul hulgal töötunde, mis tekitasid maja suhtes tugeva omanikutunde.

Karepa rahvamaja rekonstrueerimine tunnistati Aasta tegu 2006 kolmanda koha vääriliseks.

2007-2009 tehti koostööd lähemate naaberseltsidega (Selja, Varangu, Vihula). Toimusid naistepäeva peod koos mõõduvõtmisega kookide, jookide ja kokteilide tegemises. Rahvamajas on tegutsenud kokanduskursus, on õpitud seltskonna- ja line- tantsu. Igasuvisteks üritusteks on kontserdid Ellerheina laste- ja tütarlastekoorilt ja teistelt Karepa laagris suve veetvatelt laululastelt, Kunda saksofoni suvekoolis osalejatelt. Etendusi annavad erinevad külateatrid.

Väljaspool maakondagi on populaarsuse võitnud iga-aastased Karepa kodukandipäevad. Igal aastal on päeval mingi teema. Nii on meeles peetud kohalikku ajalugu raamatukogu, rahvamaja, kooli, kalapüügi, metsa jm vaatenurkadest, on mäletatud kohalikke tuntumaid inimesi. Iga kord on väljas kellegi maalinäitus, kes on piirkonnaga seotud. Päeva on aidanud sisustada head naabrid Vihulast, Haljalast, Kundast, Viru-Nigulast ja kaugemaltki. Fotonäitused annavad ülevaate viimase aasta tegemistest. Peale akadeemilisemat eeskava tuleb lõbusam osa muusika, tantsu ja seltskondlike mängudega. Lastele on sisse seatud mängutuba, kuhu muretseti Eesti Kultuurkapitali toel mänguasju ja joonistustarbeid.

Teise korruse kaminasaali on kasutatud kohtumisõhtute, väikeste kontsertide, kohviõhtute  ja külaliste vastuvõtuks, suuremate ürituste puhul näituste ja väljapanekute saalina.

Tähtis osa meie toimetulekus on rahvamaja ruumide kasutamine sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute, koolituste jm koosviibimiste korraldamiskohana. Ruumide kasutamise tasudest saame osalist tulu selleks, et maja ülal pidada, projektide omaosalust katta ja väiksemaid koosviibimisi korraldada. On ju kogu kinnistu seltsi oma, seega ka kõik kohustused.

Seltsi liikmeid on kümnest ümberkaudsest külast nii põlis- kui suveelanike seast üle 60ne. Palgalist tööjõudu ei ole, kõik tegemised saavad tehtud oma töö, pere ja elu kõrval.

Ühiseks sooviks on Karepa Rahvamajast kujundada külade keskus, et säilitada talgutööde korras külaelanike rahadega ehitatud hoone ja anda talle väärikas sisu ühise tegevuse näol.